artikkel

Civic Space Report 2025

laine
6. juuni 2025
Foto:

Ilmunud on värske Civic Space Report ehk kodanikuruumi analüüs 17 Euroopa ja Lääne-Balkani riigi vaates. Eesti peatüki kirjutas meie huvikaitsejuht Marcus, inglise keeles saab seda lugeda raportist (Eesti peatükk algab lk 95), aga teeme sellest lühikese kokkuvõtte ka eesti keeles.

Peamised trendid:
– Avaliku sektori eelarvekärped ning viivitused ja segadus riiklike rahastamisprotsessidega mõjutavad kodanikuühiskonna ressursse ja suutlikkust.
– Kodanike ja kodanikuühiskonna ning riigi vahelise dialoogi raamistik on olemas, kuid selle rakendamine on endiselt killustatud ja ebajärjekindel.
– Korrakaitseseaduse muudatused võivad mõjutada kodanikuühiskonna tegutsemisruumi, piirates avalikke üritusi ja proteste.

CIVICUS Monitori kohaselt on kodanikuühiskond Eestis avatud. Kodanikuühiskond on endiselt üsna tugev ja toimiv, kuid seisab silmitsi nii sisemiste kui ka väliste takistustega, näiteks ebaühtlane kaasamine ja piiratud läbipaistvus rahastusvõimalustes.

Usaldus valitsuse ja parlamendi vastu langes järsult, peegeldades avalikkuse rahulolematust ja tajutavat kodanike mõju puudumist. Kuigi digitaalsed tööriistad, nagu Rahvaalgatus, hõlbustasid osalemist, siis hea kaasamise tava ebaühtlane rakendamine ja läbipaistvuse vähendamine, näiteks dokumentide „asutusesiseseks kasutamiseks” liigituse liigne kasutamine, takistas avalikkuse juurdepääsu teabele ja vähendas usaldust. Samal ajal näitas kodanikuühiskond vastupanuvõimet, tegeledes läbipaistvuse lünkadele tähelepanu juhtimisega ja toetades tõhusamaid kaasamispraktikaid, hoolimata kasvavatest rahalistest ja organisatoorsetest piirangutest.

Euroopa Komisjoni 2024. aasta õigusriigi aruande sisu järgi tehti Eestis teatavaid edusamme, näiteks kodanike digitaalsete kaasamise tööriistade ja läbipaistvuse õigusraamistiku osas. Aruandes märgitud väljakutseteks on aga lüngad avatud valitsemise põhimõtete järjepidevas rakendamises, avalike konsultatsioonide viivitused ja kodanikuühiskonna piiratud kaasamine otsustusprotsessidesse.

Kodanikuühiskonna organisatsioonid rõhutavad, et kuigi samme on astutud, on vaja teha märkimisväärset tööd, et järjepidevalt ja terviklikult õigusriigi põhimõtete täitmist parandada. Kodanikuühiskonna organisatsioonidega ei konsulteeritud sisuliselt õigusriigi põhimõtete soovituste rakendamisel. Kuigi mõned kodanikuühiskonna organisatsioonid osalesid teistes protsessides, näiteks järgmise avatud valitsemise partnerluse (AVP) tegevuskava koostamises, oli nende osalemine õigusriigi põhimõtete soovituste konkreetses järelmeetmetes ja rakendamises märkimisväärselt puudulik.